Vedrustuse remont Tallinnas
Pole saladus, milliseid koormusi auto vedrustus peab taluma. Arvestades meie teede seisukorda ja kvaliteeti, pole ime, et need koormused mitmekordistuvad.
Tuletame oma klientidele alati meelde, et vedrustust ei pea remontima mitte siis, kui see hakkab „kolksuma“ või „läbi lööma“, ega ka mitte pärast avariid. Vedrustuse plaaniline diagnostika ja ennetus on hädavajalik toiming, mis aitab säästa aega, raha ja säilitada vedrustuse elujõulise seisukorra.
Millistel juhtudel tuleks vedrustusele tähelepanu pöörata?
Siin on vaid kõige sagedasemad põhjused:
- sõidumugavuse muutumine (auto liigne kõikumine ja ülemäärased kreenid);
- pidurdamisel „nokatagumine“;
- amortisaatorite lekked;
- vedrustuse regulaarsed „läbilöögid“ teekonarustel;
- kriuksumine ja kõrvalised helid sõidu ajal.
Amortisaatorite vahetus
Vigase või kehva amortisaatoriga ei ole auto teel ega kurvides stabiilne ning ebatasasel teel võivad sellise auto rattad maapinnast lahti tulla ja masin kaotab lihtsalt juhitavuse. Lisaks viivad mittetöötavad amortisaatorid aja jooksul rivist välja auto kogu vedrustuse.
Amortisaatorite tugilaagrid vajavad samuti vahetust. Asi on selles, et amortisaatori sees on tihendid, mis on ette nähtud selleks, et varras liiguks ainult üles-alla, kuid ei pöörleks sees.
Šarniiride vahetus
Šarniirid ehk autojuhtide keeles kuul liigendid moodustavad vedrustussüsteemi konstruktiivse osa. Šarniiri peamiseks ülesandeks peetakse vedrustuse õõtsa ühendamist juhitava ratta rummu õõtsaga.
ebatüüpiline kolin väikesel kiirusel;
rooli kriuksumine;
auto kiskumine sõidu ajal;
rehvide ebaühtlane kulumine.
Vedrustuse õõtsade vahetus ja remont
Auto õõts on vedrustuse konstruktsiooniline osa, mis kujutab endast kindla kujuga monoliitset elementi, mis ühendab auto ratast kerega.
kriuksumine, kriigin või kolin vedrustuses kere mis tahes vertikaalsel liikumisel;
auto hälbimine sirgjooneliselt liikumiselt;
rehvide ebaühtlane kulumine.
Stabilisaatori varda ja puksivahetus
Stabilisaatori vardad on jäigad õõtsad, vedrustuse elemendid, mis kompenseerivad sellele mõjuvaid külgkoormusi. Need kinnitatakse esi- ja tagavedrustuse sõlmede külge otste elastsete elementide kaudu.
Stabilisaatori defekt on enamasti seotud selle otste elastsete elementide rikke või kulumisega. Mõnel juhul on rikkeks stabilisaatori enda paindumine või murdumine.
Stabilisaatori varda defekti kõige ilmsemaks ja iseloomulikumaks tunnuseks on iseloomulik kolin vedrustuses. See on eriti hästi kuuldav madalatel kiirustel (kuni 20 km/h).
Amortisaatori tugipadja vahetus
See on sõlm, mis koosneb kummist-metallist konstruktsioonist koos kinnitustega. Tugipatja kasutatakse amortisaatori kere külge kinnitamiseks ja see võtab vastu amortisaatori löögi ratta sõitmisel takistusele või auku. Vahetuse põhjused:
Padja kummist osas on välised rebenemised
Kumm on metallist lahti tulnud
Ebatasasel teel sõites toimub löök
Rooli keerates on tugiala piirkonnas kuulda krõbinat või tugevaid läbi hüppava vedru klõpse.
Õhkvedrustuse vahetus ja remont
Õhkvedrustuseks nimetatakse vedrustuse tüüpi, kus tavalised amortisaatorid ja vedrud on asendatud õhkpatjadega. Sellise vedrustuse peamised ülesanded:
kere nivoo automaatne säilitamine;
kere nivoo sundmuutmine;
kere nivoo automaatne muutmine sõidukiiruse järgi.
Kui õhuamortisaator seda tööd ei tee, vajab see vahetust.
Rummulaagri vahetus
Rummulaagritel on suletud konstruktsioon, mis eeldab nende kasutamist peaaegu täieliku kulumiseni. Nad ei vaja määrdevahetust. Siiski on rummulaagri õigeaegne vahetus hädavajalik eelkõige seetõttu, et see tagab ohutu sõidu suurte koormuste tingimustes.
kuulete undamist, mis kaob, kui masin seisab või pöörab;
rool hakkab vibreerima;
rataste aksiaalne lõtk;
krõbin vedrustuse ja ratta ühenduskohas;
puudutusel kuum rumm või selle kork.
Õõtshoova puksede (saumplokkide) vahetus
Saumplokk on vedrustuse detail, mis kujutab endast üksteise sisse pressitud kahte metallist hülssi kummist või polüuretaanist vahetükiga. See on ette nähtud vedrustuse detailide elastseks ühendamiseks ja selle ülesandeks on vedrustuse sõlmede vaheliste vibratsioonide ja kõikumiste summutamine.
auto juhitavuse halvenemine (eriti suurel kiirusel);
kriuksumise ilmnemine vedrustuses;
lõtkude teke õõtsade ja stabilisaatorite ühendustes;
auto tuntav kreen kurvis;
rehvide ebaühtlane kulumine õõtsade vigaste kinnituste ja paigast ära sildade tõttu.
